Igaühe Esplanaad
Iga Helsingit külastav turist jõuab varem või hiljem Esplanaadile ehk Espale, mis on Soome tuntuim park ja Helsingi roheline süda.
Esplanaadi parki on esmakordselt mainitud juba 1812, samal aastal, mil Helsingi sai Soome pealinnaks. Helsingi peaarhitekt Carl Ludvig Engel visandas sirgete alleede ja peenranurkadega pargi, mida mõlemalt poolt ääristavad pärnaread moodustavad saalitaolise ruumi. Esplanaadi sai oma nime 1820. aastal, mil seda seostati 19. sajandi alguses praegusel Tähtitorninvuorel asunud Ullanlinnaga (Ulrikasborg); väljak ja pargivöönd moodustasid omamoodi kindlusesplanaadi ehk lasketsooni linnuse ees. Esimesena renoveeriti pargiks idaosa, kogu park valmis pärast Helsingi esimese teatrihoone, praeguse Rootsi teatri eelkäija valmimist 1827. aastal. 19. sajandi keskpaigas nimetati parki ka Allmänna promenaadiks, mille soomekeelne vaste Esplanaad ehk Käyntikenttä (Kõnniväljak).
Pargi Kauppatori-poolses otsas asub üks Helsingi ajaloolistest restoranidest Ravintola Kappeli (Kabel), kus on alates 1867. aastast käidud omamoodi palvustel. Kappeli vastas on 1930ndatel ehitatud Espa lava, kus saab kuulata tasuta kontserte mai algusest suve lõpuni. Mõlemal pool lava seisavad Tove Janssoni isa, skulptor Viktor Janssoni valmistatud kujud, ühel võistlevad kaks merineitsi kaladega ja teisel mängib väike poiss kalaga.
Kauppatori ja Esplanaadi vahele jääb ilmselt üks Helsingi tuntumaid skulptuure Havis Amanda, mis saab maipühadel pähe tekli ja mille ümber tähistatakse ohjeldamatult kõiki soomlaste võimsaid võite (eriti jäähoki meistritiitleid). 1906. aastal valminud alasti naist kujutav figuur (skulptor Ville Vallgren) seisab 1908. aastal purskkaevu keskmes, sümboliseerides merest tõusvat Helsingit. Rootsikeelne sõna hav tähistab merd ja Amanda ladina keeles armastatut, nii et nimi viitab "mere armastatule".
Helsingi esimene avalik monument oli siiski 1882. aastal pargi keskele püstitatud rahvuspoeet Johan Ludvig Runebergi ausammas, mille valmistas kirjaniku poeg, skulptor Walter Runeberg. Esplanaadi vanade puude varjus on veel kahe kuulsa mehe mälestussambad, Zacharias Topeliuse monument ja soome luule armastatud klassiku Eino Leino kuju. Nii et soome kirjanduse ajalooga näost näkku tutvumiseks on Esplanaadi külastus ilmselt kiireim viis.
Põhja-lõuna suunalised tänavad jagavad Esplanadi pargi kolmeks osaks. Mannerheimintie ja Korkeavuorenkatu vaheline lõik on Teatteriesplanadi, mis on nime saanud pargi lõpus asuva Rootsi teatri (Svenska Teatern) järgi, kindel suvine soovitus sealne restoran Teatteri. Korkeavuorenkatu ja Fabianinkatu vaheline lõik on Runebergi esplanaad, mõistagi ausamba järgi, ja pargi idapoolseim Fabianinkatult Unioninkatuni on Kappeliesplanadi restorani Kappeli järgi.
Enamasti tullakse Esplanaadi parki, et sõpradega mõnusasti aega veeta, muusikat kuulata, esinejaid vaadata või piknikku pidada. Raskema rahakotiga Helsingi külaline leiab pargi servast hulgaliselt brändikauplusi, Björn Borgist Haloneni moekaubamajani, Arabia ja Aarika disainist ajaloolise Stockmannini, Iittalast Keops optikani.
Urbanistlikus Helsingis on ka täiesti okei lihtsalt murul pikutada või napsata jäätis mõnest ajaloolisest kioskist, milliseid on pargis neli. Lõuna-Esplanaadi (Eteläesplanadi) poole jäävad on puidust ja kenasti nikerdatud aastatest 1893 ja 1909. Põhja-Esplanaadi (Pohjoisesplanadi) poole jäävad kioskid esindavad puhast funktsionalismi.
Et seda kõike kogeda ja nautida, tuleb kõigepealt kuidagi Helsingisse jõuda ja siin tuleb appi Eckerö Line. Meie online broneerimissüsteemi kaudu saad endale ja oma kaaslastele broneerida ühe suuna või edasi-tagasi piletid, päevakruiisi või hoopis hotellipaketi.