Andmeid töödeldakse, palun oota...

Andmeid töödeldakse, palun oota...

|

Ära vii seakatku soome!

Soome on seoses naabermaades endiselt leviva seakatkuga tugevdanud teavitustööd selle ohtliku viiruse levimise takistamiseks. Vastav info on nähtaval kõikide piiriületuspunktides, et suurendada nakkusohtlikest piirkondadest saabuvate reisijate teadlikkust.

Tutvu Soome Maa- ja Metsamajanduse ministeeriumi ja Veterinaarameti infoga ja anna oma panus viiruse leviku takistamisse!

ÄRA VII AAFRIKA SEAKATKU SOOME

Aafrika seakatk (ASK) on sigade surmaga lõppev haigus. Vaatamata ennetavatele meetmetele jätkab see levimist uutele aladele ja maadele, kaasa arvatud EL-is. Kardetakse, et haigus levib ka Soome, näiteks sealihast toodetega, mida inimesed sisse toovad, loomade sisseveo varustuse või metssigadega.

Peaks haigus levima Soomes, põhjustab see sigalatele ja kogu lihatööstusele tohutut majanduslikku kahju loomade hävitamise, ruumide puhastamise ja desinfektsiooni ning rahvusvahelise kaubanduse katkemise läbi. Aafrika seakatk ei nakata inimesi ja seda pole Soomes kunagi leitud.

Haigust põhjustav viirus jääb keskkonnas hästi ellu ja on väga nakkav. Haigust on levitanud näiteks sigade vedu, sigadele viirust sisaldava sööda kasutamine ja metssead. Puhangud, mis on tekkinud kaugel eemal uutel aladel, tulenevad peamiselt sellest, et sigu söödetakse saastunud toidujäätmetega. Levik on võimalik ka viirusega saastunud sigade või sööda transportimise vahendite kaudu.

Evira soovitab, et Soome ei tohi Baltimaadest või Poolast tuua mitte mingit metssealiha või sellest tehtud tooteid.

ASK viirus ei hävi madalal keetmistemperatuuril ja seetõttu saab see samuti levida, näiteks suitsutatud või kuivatatud lihatoodetega. Ka külmutamine ei hävita viirust. Sel põhjusel on keelatud vedada sisse kodu- või metssealiha, kaasa arvatud lihakehad, või neist tehtud toiduaineid aladelt, mida mõjutab ASK. Haiguse levikuala ja detailsemad piirangud esitatakse Euroopa Komisjoni ohutusmeetmetes. Siiski on tõestatud, et haigus levib kiiresti ning otsused piirangualade kohta jäävad maha tegelikust olukorrast. Evira soovitab, et päritolumaal käideldakse jahitrofeesid (näiteks hambad ja nahad) ladustamiseks asjakohaselt toatemperatuuril ning seejärel saadetakse Soome. Toidu ja sealiha sisaldavate toidutoodete sissevedu EL välistest riikidest, kus on kinnitatud Aafrika seakatku juhtumeid, on täiesti keelatud. Tavaliselt on keelatud EL välistest maadest neid tooteid isiklikust kasutamiseks sisse vedada.

Ära too oma jahiretkelt tagasi hävitavat kingitust – peaks vältima metsseajahti nakatunud aladel

Tõsiselt halveneva haigusolukorra tõttu Poolas, Balti riikides ja eriti Eestis on tähtis, et jahimehed kaaluksid muid võimalusi, kui nad valivad jahiretkede sihtpunkte, või kas pidada jahti metssigadele. Samuti on jahimeestel põhjust võtta kasutusele lisaettevaatusabinõusid, kui nad pöörduvad tagasi metsseajahilt Venemaal, Ida- ja Kagu-Euroopa maades, Sardiinias ja Aafrikas, sest poriseks saanud varustus või käitlemata trofeed võivad tuua haiguse Soome.

Vältimaks haiguse levimist peab läbi viima jahi ja ulukite töötlemise ajal kasutatud varustuse, riiete ja jalanõude hoolika puhastamise ja desinfitseerimise. Samuti peab puhastama ja desinfitseerima kogu jahikoerte varustuse (kaelarihm, vest, traksid ja jalutusrihm). Lisaks peab kindlustama, et koera karvastik puhastataks enne tagasipöördumist Soome. Et neutraliseerida Aafrika seakatku viirust, peab jahivarustuse esmalt puhastama lahtisest porist ja pesema, seejärel panema selle +60°C keskkonda vähemalt 30 minutiks või töötlema seda desinfitseerimisvahendiga, mis mõjub viirusele (näiteks Virkon S 1% või hüpokloriidi 2% lahus) vastavalt tootja juhendile.

Aafrika seakatk, mis esineb Soome naabruses ja Soome metsseapopulatsiooni arvukuse kasv suurendavad tõenäosust, et haigus jõuab Soome ja seab end siin sisse. Kui metsseapopulatsioon suureneb kontrollimatult, võivad jõupingutused haiguse likvideerimiseks kesta aastaid. Pole ühtki Aafrika seakatku vastast vaktsiini, mida saaks kasutada profülaktikaks.

Kui leitakse haige või surnud metssiga, peab sellest kiiresti teatama kohalikule veterinaararstile. Need, kes toimetasid surnud metssigadega, peavad enne järgmist jahiretke pesema ja desinfitseerima oma riided. Ka koeri peab pesema ja desinfitseerima nende varustust.

Haigus võib samuti levida loomasöödaga

Samuti talub haigust põhjustav viirus kuumust (hävib 30 minutiga +60° C juures) ja happelisust, ja see võib levida kuumutamata loomasöödaga. Viirus ja teised loomahaigused võivad levida toidujäätmetega, seepärast on keelatud nende kasutamine toiduainetena kasutatavate loomade söötmisel.

Et takistada haiguse levikut, ei tohi Soome importida toodanguloomade söötmiseks kuumutamata loomasööta nagu silo ja hein, ning töötlemata vilja, lisaks metslinde ja ulukeid kinnitatud haigusjuhtumitega piirkondadest. Näiteks vilja (kaasa arvatud maisi) kuivatamine ei hävita tingimata viirust.

Peab alati kindlaks tegema sisseveetud loomasööda päritolu, sest see võib pärineda mujalt kui ostumaa. Operaatorid ja vahetud tootjad loomasöödaäris vastutavad sööda, mida nad sisse veavad, kvaliteedi ja ohutuse eest osana oma eneseseirest.

Enneta haigestumine territooriumil

Seapidajad võivad ennetada haiguse levimist oma territooriumile, sest hea kaitse haiguse eest on kõige turvalisem viis vältida haigestumist territooriumil. Ennetamissüsteemi kõige nõrgem lüli määrab ära kaitse taseme, ning on tähtis, et kõik farmi töötajad ja külalised tutvuvad kaitsevarustuse kasutamisega ja järgivad õigeid protseduure, kui nad tulevad välismaalt. Vastavalt loomahaiguste seaduse 441/2013 osale 7 vastutab valduse vastutav operaator selle eest, et kindlustada piisavad kaitsemeetmed valduses.

Vastavalt haigustetõrje üldjuhendile, mille andsid välja Evira ja Loomatervise Liit (ETT ra), ei tohi siseneda sigalasse vahetult pärast selle külastamist välismaalt, sest riided, jalatsid ja muu varustus võivad olla haigusest saastatud (48 tunni reegel). Samuti on tähtis täita reegleid seoses kingitud toidu ja teiste loomsete toodetega.

Soomes ja kogu ELis on keelatud anda sigadele (taltsad sead, metssead, minisead, mikrosead ja mangalitsad) toidujäätmeid.

Teata haigusest viivitamatult

Evira uurib nii kodu- kui ka metssigu ASK-i suhtes. Kui kahtlustate, et sigala sigadel on seakatk või mingi muu tõsine nakkushaigus, peate koheselt kontakteeruma kohaliku veterinaararstiga, et teha olukord selgeks. Kui looduses leitakse haige või surnud metssiga, peab sellest koheselt teatama kohalikule veterinaararstile, nii et loom saadetaks Evirasse uurimisele. Kohaliku veterinaararsti kontaktandmed leiate soome keeles Evira kodulehelt.

Pidevalt tegeletakse Aafrika seakatku ennetamisega

Ennetustööd viivad läbi vastavalt seadusele võimud. Võtmetegurid on leida kiiresti kinnitus haigusjuhtumile, eraldada nakatunud sigala, välja prakeerida loomad territooriumil ja puhastada ning desinfitseerida see selleks, et likvideerida viirus. On tähtis avastada haigus kiiresti ka selleks, et vältida sigade ja sealihatoodete liikumist muudesse piirkondadesse. Saadaval ei ole praegu selle haiguse jaoks ühtki vaktsiini.

Peab puhastama ja desinfitseerima väljaspool Soome piire sigade veoks kasutatud sõidukeid veovahendite desinfitseerimiseks ettenähtud territooriumil, enne kui loomi laaditakse nii pärast tagasipöördumist Soome kui ka enne uut veost.

Peab hoolikalt puhastama ja desinfitseerima loomaveokeid, sööta ja kaupu, mis pärinevad riikidest väljaspool EL-i; sõidukil peab olema desinfektsioonitunnistus. Loomade veokeid kolmandatest maadest peab samuti uuesti puhastama ja desinfitseerima enne laadimistöid Soomes. Link paremal annab teile veokite kohta üksikasjalisemaid nõudeid.

Et ennetada loomahaiguste levimist, on paika pandud tervisenõuded sigadele, keda veetakse Soome sisse. Täielik sisseveokeeld väga nakkavate viirushaiguste aladelt pannakse paika Euroopa komisjoni otsusega. Üldise sigade toidujäätmetega söötmise keelu eesmärk on kindlustada, et aafrika seakatk ja klassikaline seakatk ei leviks kunagi sigalatesse toidujäätmete kaudu.

Majandusharu osaleb samuti aktiivselt väga nakkavate loomahaiguste ennetustöös. Rohkem teavet majandusharu poolsest haiguse ennetamisest leiab muuhulgas Loomatervise Liidu (ETT ra) veebilehelt