Vastutustundlik toidu- ja lihatootmine – tutvu praktiliste nippidega kadude vähendamiseks

Vastutustundlik toidu- ja lihatootmine – tutvu praktiliste nippidega kadude vähendamiseks

Toidutootmise vallas on hetkel enim kõnetavateks küsimusteks vastutusvõime ja kadu. Igaühe kas või väikene tegevus jätab jälje.

– Suurematel tootjatel on ilmselgelt ka suurem vastutus, ütleb HKScani arendusjuht ja peakokk Sami Rekola.

Rekola käis Meremaitsed-akadeemias rääkimas vastutustundlikust toidutootmisest ja kaasaegsetest tarbimistrendidest. Restorani kaudu ettevõttesse tulnud Rekolale on pakkunud huvi viia end kurssi lihatootmise tervikprotsessiga alates põllult kuni lauale jõudmiseni. Tarbijad näevad enamasti vaid lõpp-produkti, kuid väga oluline on tutvustada neile ka toote päritolu ja tootmisketti. HKScan on kaasatud tootjate tegevusse olulisel määral juba päris algusest peale, aidates täide viia ka uuemaid innovaatilisi lahendusi.

Vastutustundlikkus tähendab ka loomade heaolu

Rekola rõhutab, et toit on igapäevane teema, mis puudutab igaüht. Tänapäeva tarbijad on teadlikumad ja tahavad toidu päritolu kohta rohkem teada. See asetab toorainetootjatele vastutuse ja kõrged ootused. Üks Põhjamaade suurimatest toiduainetootjatest, HKScan, soovib olla vastutustundliku lihatootmise teerajajaks. Vastutusvõimest rääkides on rõhuasetus enamasti ökonoomsel, sotsiaalsel ja keskkonnaalasel vastutusel, kuid HKScani tegevuse puhul tähendab vastutustundlikkus ka loomade heaolu.

Tarnekett peab olema läbipaistev, mis avaldub HKScani puhul tehaste ja tapamajade kvaliteedikontrolli näol. Loomulikult kontrollib Soome toiduohutusamet Evira tegevuse nõuetekohasust, kuid ettevõtete endi kriteeriumid on sageli seadusega ettenähtust oluliselt rangemad, ja nii on ka HKScanis. HKScan panustab keskkonnategevusse, mis avaldub kasvuhoonegaaside vähendamise, veekulutuse ja reovee kontrollimise ning energia- ja materjalitõhususe näol. Ka jäätmete utiliseerimine ja töötlemine on teemad, mida on võimalik mõjutada. Näiteks läheb veise kogumahust toiduks 40–50 % ja ülejäänut on võimalik muul moel kasutada. HKScani loomne tooraine tarnitakse Honkajoki tehasesse, kus see kasutatakse suurpäraselt ära näiteks sööda- ja väetisetootmiseks.

Kadude vähendamise nipid on lihtsad igapäevased tegevused

Toidukadusid tekib kõige rohkem kodustes majapidamistes, kuid oma osa on selles ka toitumisalastel teenustel, profiköökidel, esmatootmisel, tööstusel ja poodidel. Kadude vähendamise viisid tunduvad olevat lihtsad, kuid need võivad osutuda tänapäeva hektilise elustiili juures nii mõnelegi parajaks väljakutseks. „Ära mine poodi tühja kõhuga“ on üheks nipiks, millega nimimeerida mõttetute emotsiooniostude tegemist. Sest just siis ostetakse oluliselt rohkem, kui suudetakse reaalselt kulutada.

Teiseks heaks nipiks on kaaluda võimalust kasutada toiduainet peale „kõlblik kuni“ märgistust ning usaldada enda instinktiivset hinnangut toiduaine seisukorra kohta.

– Enamasti ei tunne jogurtitops või viineripakk ei kella ega kalendrit, naerab Rekola. Nii kodustes majapidamistes kui ka profiköökides on oluline roll planeerimisel ja vajaduse kindlaksmääramisel alates toodete valimisest kuni kasutamiseni. Ka restoranis ja näiteks laeval Rootsi lauas süüakse silmadega rohkem kui reaalselt seda suudaks – ka sellest tulenevat ületarbimist on võimalik teemat endale teadvustades vähendada.

– Mina arvan, et igaüks suudab oma tegevust kontrollida ja mõelda ning suhestuda ja enne kõike jätta meelde, mis on tema panus toidukadude tekkimisse ja selle mõjudesse, leiab Rekola.

Pakendi keskkonnamõjud on toidujäätmetest väiksemad

Pakendist räägitakse tänapäeval palju. Toode vajab igal juhul mingisugust pakendit, et säilida värske ja hügieeniline kuni tarbijani jõudmiseni. Tänapäeval on leiutatud palju uusi innovaatilisi pakendamisvõimalusi, mis teenivad jätkusuutliku arengu eesmärki.

– Kodustes majapidamistes ja profiköökides on päris hästi mõeldud sellele, kuidas pakendeid edasi tarvitada. Taaskasutust, taastuvaid materjale ja logistilisi lahendusi peab toetama, rõhutab Rekola.¨

Pakendi keskkonnamõjude suhestamine toidujäätmetega on üllatav. Näiteks on ühe vorstiviilu, kelle saatuseks on saada jäätmeks, süsiniku jalajälg suurem kui seda on terve pakendi tootmine.

Tarbijate toiduteadlikkus on kasvanud

Täna oleme uhked Soome päritolu tooraine üle. Varem hinnati restoranides toitu selle põhjal, kui eksootiline see on. Kuigi taimetoit on tõusuteel, mängib ka liha soomlaste toidulaual veel olulist rolli. Soomes on ligi 3000 veiselihale spetsialiseerunud talu. HKScani sooviks on julgustada inimesi süüa tegema ja olema seeläbi õnnelikud. Tänapäeval ongi eesmärgiks panustada toidu kvaliteeti, maitsesse ja tervislikkusesse, kuid samas mängivad rolli ka toiduvalmistamise lihtsus ja kiirus. See on väljakutsuv kombinatsioon ja just see on koht, kus tekivad väga kergesti toidukaod. Tahetakse häid tooteid ja toidulahendusi. Inimestele meeldib söögitegemisega seotud tunne, kuid nad ei suuda alati kõike ära tarbida.

Inimesed ootavad toidult ka heaoluga seotud aspekte. Heaolu ei tähenda alati ainult tervislikku toitu, vaid ka argipäeva soovitakse hellitust ja luksust. Inimesed tahavad isegi määrata oma identiteeti läbi toidu, jagades näiteks pilte oma toidu kohta. Soovitakse näidata, mis taldrikul on ja kus einestatakse.

– Tarbijad on tänapäeval väga teadlikud, nad on kursis toodete taustaga, väärtusega ja toodete taga peituvate lugudega, mistõttu on oluline tarbijate vajadustele vastata, võtab Rekola teema kokku.

Helsingi lähedalt kruiisile tulnud Tiina Laanti ja Nina Suominen tulid loengule huvitava teema tõttu.

– Mu tütar tegeleb tallelihaga, mistõttu on teema mulle südamelähedane, räägib Tiina.

Tiina ise ostab liha enamasti otse talust.

– Vastutustundlikkus on väga oluline aspekt, mistõttu on tore, et sellest lõpuks räägitakse!, kiidab ta.

Sami Rekolan luentoa olivat tulleet mielenkiinnosta kuuntelemaan Tiina Laanti ja Nina Suominen.Sami Rekolan luentoa olivat tulleet mielenkiinnosta kuuntelemaan Tiina Laanti ja Nina Suominen.
Sami Rekolan luentoa olivat tulleet mielenkiinnosta kuuntelemaan Tiina Laanti ja Nina Suominen.

Krõbe broilerifilee suvikõrvitsasalatiga

Portsjonid: 4
Valmistusaeg: 30 min
Raskusaste: lihtne

(laktoosivaba, ei sisalda kala ega koorikloomi)

  • 600 g paneeritud Kariniemi broileri sisefileed, eelküpsetatud, külmutatud
  • 100 g suvikõrvitsat
  • 100 g porgandit
  • 300 g lehtsalatit
  • 1 dl röstitud ja purustatud mandleid
  • 1 dl purustatud maisikrõpse

Kaste

  • 1 dl oliiviõli
  • 0,75 dl sojakastet
  • 0,5 dl palsamiäädikat

Kuumuta ülessulatatud broileri sisefileed fritüüris või ahjus 175 kraadi juures umbes 1 minut. Lõika suvikõrvits ja porgandid õhukesteks viiludeks. Lisa hulka purustatud mandlid. Sega omavahel kõik kastme koostisosad ja vala kaste aedviljade peale. Moodusta taldrikule lehtsalatipadi, mille peale aseta aedviljad ning kõige peale maisipuruga ülepuistatud broileriviilud.

Nii valmib krõbe broilerifilee suvikõrvitsasalatiga

Kuumenna sulatetut broilerin sisäfileet rasvakeittimessä tai uunissa 175-asteessa noin yksi minuutti. Leikkaa kesäkurpitsat ja porkkanat ohuiksi suikaleiksi. Lisää joukkoon rouhitut mantelit. Sekoita kaikki kastikkeen ainekset ja kaada kastike vihannessuikaleiden päälle. Kokoa salaatti ja viimeistele rapea broileri rouhituilla maissilastuilla.